PÄIKESEKAITSEST JA UV KIIRGUSEST 

UV-kiirguse kasu ja kahju
Nii rannas liival kui ka solaariumis päevitades tuleb arvestada UV-kiirguse intensiivsust ja doosi. On kolme liiki kiirgust: UVA, UVB ja UVC.

UVA-kiirgus....
UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb.
UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike.
UVA-kiirgus põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu.
UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel.

UVB-kiirgus....
UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.
UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.

UVC-kiirgus....
UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides.

Hoidu liigsest päikesest
Päikese käes olemisega (päevitamisega) ei tohiks liialdada. Päikesest on kasu vaid selle hetkeni, mil pole veel nahapõletust tekkinud. 
Organismi jõuvarude taastamiseks (D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks) piisab lühiajalistest päikesevannidest.
Kui aga on soov või vajadus pikemalt päikese käes viibimida siis on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit (korraga nii UVA- kui ka UVB-filtrit). Kuid samas tuleb endale aru anda, et ükski päikesekaitsetoode ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt ja ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele (nagu näiteks nahavähk).

Mis on SPF?
Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis, piimas jne iseloomustab kaitsefaktor (SPF - sun protection factor). See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. 
Päikesega liialdada ei tohi ka kreeme kasutades, sest päikesekaitsefaktor (SPF) kaitseb siiski vaid päikesepõletuse ehk UVB-kiirguse, mitte UVA-kiirguse (mis lisab oluliselt nahavähi ohtu ja kiirendab naha vananemist) eest. 
Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised peaksid eelistama suuremat faktorit. Esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida suurema faktoriga kreemi. Kosmeetikute väitel päevitub enamus eestlasi kehvasti, neil on tundlik nahk ja kalduvus saada kiiresti päikesepõletusi.
Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. 
Ettevaatlik tuleb päevitamisel olla ka lapseootel naistel.

Päevituskreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut. Ka pärast märjaks tegemist (ujumist), tuleks ennast  uuesti kreemitada.

Vaata päikesekaitse tooteid firmadelt: SOTHYS ja LIERAC